Paigutuspõhimõtted - Tartu visuaalse identiteedi juhis

Elementide paigutamiseks ja sisu eristamiseks kehtivad kindlad põhimõtted. Need tagavad, et eri formaatide kujundused on ühtsed ja infoedastus optimaalne.

Veerised

Veeris määrab, kui kaugele servast võivad peamised kujunduselemendid (logo, jooned ja tekst) paigutuda. Minimaalne veeris on kas 3% diagonaalist või 10 pikslit digitaalses meedias ja 5 mm trükimeedias. Kasuta alati väärtust, mis on suurem.

Levinumad trükiformaadid

Formaat	Veeris (mm)
A6	4
A5	4
A4	6
A3	8,5
A2	12
A1	17
A0	24

Leivinumad digiformaadid

Formaat	Veeris (px)
4K	95
HD (1920×1080)	50
Instagram (1080×1350)	50
LinkedIn (1200×628)	40
Facebook post (940×788)	40

Jälgi, et veeris ei oleks liiga kitsas. Minimaalne veeris on trükimeedias 4 mm ja digimeedias 10 px.

Miinimumveeris

Kui kujundatavat formaati pole üleval tabelis toodud, arvuta sobiv veeris, võttes aluseks 4% formaadi diagonaalist.

X=D-4%

Alusraamistik

Alusraamistik on nähtamatu joonestik, mille abil saab paigutada teksti ja kujunduselemente (näiteks logo ja jõejooned). Alusraamistik on modulaarne ja paindlik, kasvades vastavalt formaadi suurusele. Näiteks on A4 alusraamistik 6×16 ja A6 3×8. Allpool on näidatud, kuidas alusraamistiku konstrueerida. Lehekülje lõpus on allalaadimiseks InDesigni põhjad ning link Figma töölauale, kus vajalik alusraamistik on juba määratud.

A4 alusvõre. 8×12. Veeris 6 mm, mis on võrdne tulpade vahega, välja arvatud juhul, kui tulpadesse on laotud tekst. Sel juhul on tulba laius veeris x2 (joonisel tähistatud rohelisega).

Allpool on näidatud samade reeglite alusel loodud alusraamistik, mida on kohandatud erinevatele formaatidele. Selle põhiühikuks on 7/3 küljesuhtega ristkülik, mille omavahelised kaugused on võrdsed veerise mõõduga.

HD 9×16

A4 horisontaalne

HD 16×9

A5 horisontaalne

A65

A65 horisontaalne

A6 horisontaalne

Head näited

C65 alusraamistik.

C65 ümbrik. Kujundusnäidis alusraamistikul.

A4 alusraamistik.

A4 trükis. Kujundusnäidis alusraamistikul.

Alusraamistiku failid

Laadi alla

Jõejooned

Jõejooned on kujunduselemendid, mille abil saab sisu eristada. Alati kasutatakse 2 või 3 joont, mis on formaadi suhtes vertikaalsed või horisontaalsed. Kaks joont paigutuvad formaadi veeriste peale, keskmise joone paigutus on vabalt muudetav. Kesmise joone paigutus võiks lähtuda sisust (näiteks pealkirja/sisuteksti eristajana) ning jälgida antud formaadi alusjoonestikku.

Jõejoonte paksused trükiformaatidel

Formaat		Jõejoon (pt)
90×50		0,5
A7		0,6
A6		0,7
A5		0,85
A4		1
A3		1,2
A2		1,4
A1		1,7
A0		2

Jõejoonte paigutuspõhimõte

Ülemine ja alumine joon on seotud veerise kõrguse/laiusega. Keskmine joon paigutub sobiva alusvõre jaotuse keskele.

Vasakpoolne ja parempoolne joon on seotud veerise kõrguse/laiusega. Keskmine joon paigutub sobiva alusvõre jaotuse keskele.

Horistontaalsete jõejoonte kasutuse puhul tuleb liigutada logo minimaalselt poole veerise võrra allapoole. Logo vasak serv joondub veerise järgi.

Vertikaalsete jõejoonte kasutuse puhul tuleb liigutada logo minimaalselt poole veerise võrra paremale. Logo ülemine või alumine serv joondub veerise järgi.

Head näited

Horisontaalsed jõejooned peamise kujunduselemendina.

Vertikaalsed jõejooned peamise kujunduselemendina.

Horisontaalsed jõejooned fotoga.

Halvad näited

HALB: Jõejooned ja tekst läheb illustratsiooni peale.

HALB: Kombinatsioon jõejoontest ja värvikastidest.

HALB: Kasutatud on mitut pilti ühel kujundusel.

Värvikastid

Värvikastid järgivad jõejoonte loogikat, jagades formaadi hortisontaalselt või vertikaalselt kaheks või kolmeks. Jälgi, et formaat ei jaotuks liiga võrdsetesse osadesse.